31. oktoober 2010

All my scars are open.


No matter what the end is. 

Käisin eile kirikus noorte õhtul. Ma lähen kohe kindlasti järgmine laupäev ka. Okei, ma ei ütleks, et ma täiesti totaalselt Jumalasse usun, aga mingil teatud viisil vist küll. Millegise peab ju uskuma ?! Kuigi ma ei saanud ikka veel enda küsimusele vastust, et kuidas ma aru saan, et ma usun Jumalasse. Ma tean, et ma väiksena uskusin. Ma käisin isegi Pühapäeva koolis, mis olid täpselt sama lõbusad nagu eilne noorte õhtu.  Igatahes hea point on see, et sinna on kokku kogunenud väike rühm ülisõbralikest ja positiivsetest noortest, mis võib-olla lõppkokkuvõttes teeb minugi jälle ülisõbralikuks ja positiivseks inimeseks : ) ! 

Käisin eile korvpalli võistlust ka vaatamas. Ma olin vist ainuke, kes seal üle saali karjus : " go, cats, go ! " But that's me. Avastasin, et Totu on kohtunik. Nagu WTF ! Ma poleks iial arvanud, et Totu midagi sellist teeb. Nüüd mul on temaga vähemalt jututeemat, mitte lühikesed fraasid a la  tuld on ? Okei, Totu ja korvpalli kohtunik. Jah, WTF :D ! 

Eile oli üldse hea päev. Nägin jälle Honot, keda on alati hea näha, aga keda näeb nii üli harva. Ja ta nakatas mu kõrgetekontsade pisikusse jälle. Ma olin just harjunud teksade, tenniste, suurte särkide ja pusadega  noh poiste stiiliga ja nüüd tekib mul jälle tuju osta endale  mingil 10 - 15 cm kontsad, seelikuid, kleite jms. Fuck yeah. Tegelikult, kõik ütlevad alati, et mulle sobivad kontsad ja naiselik stiil. Fuck it. Ma olen enda poiste t-särkidega ja tennistega sitaks rahul esiteks. Teiseks on palju mugavam. Kuigi mu kahed kingapaarid mis kapis on tahavad endale kindlasti uut naabrit. We'll see, we'll see.