Got your picture in my hand,
saying " if you see this boy,
can you tell him where I am . "
Ma lihtsalt tunnen kuidas mul iga päevaga läheb raskemaks. Tunnen kuidas ma aina rohkem väsin. Ma ei tea mida teha. Ühel hetkel ma võin naerda südamest ja teisel hetkel ma lihtsalt lihtsalt nutan südamest. Ma ei õpi. Ma ei kuula. Mind ei huvita. Ei huvita mitte miski. Ma isegi, isegi ei mõtle oma tulevikule. Mul on ükskõik kas ma saan seda mida ma olen koguaeg tahnud või mitte. Kas keegi, ükskõik kes terves selles suures universumis saab mind aidata ? Tegelikult saab küll, aga ta on ainus kes mind paneb veel sitemini tundma. Miks mina? Kui palju ma olen seda viimasel ajal küsinud endalt. Miks? Ma ei saa enam midagi teha. Ma olen kõik ära teinud mis ma saan ja mind ei huvita mida teie ütlete. Igale probleemile on lahendus - EI. Või noh kuidas võtta ... Lahendus on, aga kui seda lahendust ei saa kasutada ? Böö. Mu mõtted ja tunded jooksevad ringis. Ränk. Väga ränk. Ausalt. Jah, ma pole tegelikult kunagi olnud eriline allaandja, aga seekord ma tõesti ei jõua. Kaua veel ? Iga fucking neetud hommik ma küsin endalt seda küsimust. KAUA VEEL ? Ja ma loodan, et mitte enam väga kaua ...
