Jooksen artide vahelt ja elan tablettide peal. What the fuck ? Homme saan LÕPLIKULT teada mis mu keha ( ja hinge) vaevab ... ma loodan. Olen juba ära harjunud selle mõttega, et mul võib-olla see kõige raskem haigus ja kinnitust ma sain sellele teadmisele täna hommikul jälle, aga as you know kõik on võimalik ja lootus sureb jah viimasena. Ma ei ütle ennem mitte midagi kui mu diagnoos pole paberi peal kirjas. Ehk sheerin seda teiega homme ehk mitte. Valmistuge hullemaks. : ) !
Tüütab küll ära juba see pidev jooksmine ühelt arstilt teisele, kooli ei jõua ja oh ei koeviikko on juba järgmine nädal. Kill me. Kuidas ma hakkama saan ? Mul ei ole endal õrna aimu ka hetkel. Keegi võiks kallistada, aga ma tean et mu ümber on inimesed kes hoolivad ja aitavad.
Hoidke mulle pöialt homme arsti juurde minnes. Ma vist kardan natuke ... natuke palju.
Ja meil on jälle üks ilusposs ringi liikumas. Fuck, eneseimetlejad.
I love this smile.
