Birksu : " Maaksu, luba et kui ma ära suren, siis sa käid mu haual. " [ vaikus] " ja luba et sa ei unusta mind"

Maaksu: " Ennen suren mina ära ja siis sured sina ära ja siis me läheme hoopis kahekesi su hauale. "

Birksu:  [WTF ] " ma räägin päriselt. "

Maaksu: " ma ka "

Birksu : " mine perse. "


Meenutasime kahe aasta tagust suve. Antsu kingitud mõmmi kui ma Soome tulin meenutas seda suve kuidagi. Marksu ütles hästi : " ants kinkis sulle mõmmi ja ütles, et ei unusta, aga näed, aasta läks ja ta on su unustanud " järele mõeldes on see tõsi. Vahest ma imestan kui kiiresti võib mõni inimene tähtsusetus muutuda, kes vähe aega tagasi tähendab palju... siis rääkides mõnedest inimestest. Mina ei saaks sellega hakkama. Mina ei saaks. Ausalt.

Ma tahan, et inimesed mäletaks mind .. seda milline inimene ma olin. Isegi siis kui mind enam pole, pole üldse olemas.