She is the girl.

She's the girl that has a few best friends & doesn't need anymore, the girl that laughs the hardest at her own jokes. She's the girl that will hang up on you, but then call you right back & say sorry. She's the girl who will never live your side when you need her, the girl who will go out her way to cheer you up. She's the girl who never sleeps without her teddy bear by her side. She's the girl who will not give up on  you if she really believes in you. She's the girl who believes in loving somebody forever.

Emme saatis psyholoogi juurde.



Keemia : FAIL.



Homme MATEMAATIKA ja ma ei taju mitte midagi. Jälle.



Homme öhtul : NASUBILEET & GOOD BYE.

Vot, nüüd on küll paras aeg hakata keemiat õppima !

Appi, kus kurat te olete??

MUL ON TÕSISELT ABI VAJA ; ((( !!!

Ps! Inakallis ma igatsen sind meeletult palju : (

Lähen ja ostan endale suuure shokolaadi ja masetsen siis edasi.

Aitäh tähelepanu eest.

Aa ma panen kindad ka kätte. Väljas on jube külm.SÜGIS, SÜGIS.

Öö, ma ei ole mitte sittagi õppinud. Ja ma just vaatasin ... MA OLEN LOLL. Ma ei oska mitte midagi : ((( !!!

Üritan nüüd üksinda pisaratega õppida. Thank you God, you hate me so much. I GOT IT, damn.

EDIT : Tajusin just et see kõik on mu oma süü. But , but, but mida ma saan teha, kui mu mõte ei tööta ja mõtted on tuhande kilomeetri kaugusel : ( ! Mida ma saan teha, et motivatsioon tagasi saada? ( öm, on seda mul viimasel ajal ehk siis KOOLI ajal üldse olnud ) Tegelikult ma tahan lihtsalt VANA MINA TAGASI !!!!!! Ma EI taha lihtsalt tunda ennast nii. SEE ON KOHUTAV. Ausõna.

Võtlen siis vaikselt oma pisaratega. Loodan, et nad saavad otsa. Mulle aitab!

And here comes a one more night with tears.

If you look inside this girl you would see how much she really cries. You would find out so many secrets and lots of lies, but what you’ll see the most is how hard it is to stay strong when nothing is right and everything is wrong.

Hate me. Fuck, just hate me.

EKSAMI NÄDALAD.

Ehk homme KEEMIA EKSAM!!!!!

Shit.

Why are there still tears in your eyes?

Üks pilt ütleb rohkem kui tuhat sõna.

Hello tears, you're back and i'm not happy.

Ma sosistan endale viimasel ajal koguaeg " i'm sorry" . Täiesti suvalistel hetkedel, suvalistele inimestele. Sanna küsis mu käest täna, et miks ma koguaeg " i'm sorry" sosistan ja ma vaatasin talle lolli näoga otsa. MA EI OLE ISE SEDA MÄRKAND! Peale seda ma hakkasin alles aru saama, et sosistan jah seda, aga MIKS? Ma ei ole ju midagi teinud ... ega ju ? God, i need some help.

Ma näen unenägusid. Jälle väheke imelik. Oleks need unenäod siis rahulikud ja normaalse nagu kõigil aga tutkit ... mu uneäod on ... ööm ... nightmares.

Ma kardan. Ausalt. Äkki ma lähengi hulluks või äkki mul ongi haigus nimega : DEPRESIOON ( ma ei oska enam selliseid keerulisi sõnu kirjutada : ( ) Mida ma teen? KAS KEEGI OSKAB/ SAAB / TAHAB AIDATA MIND???

Eksami nädal on. Shit.

I miss you.

Ma tahan minna Jaapanisse elama. ( Ööm, või tulla Eesti. Nii tahan, aga tahtmisest üksi ei piisa : ( )

Lähen panen psüholoogi juurde aja.

PUNKT.

You said you'd always be there for me !

but you're not.

DON'T LET ME GO. PLEASE.

Give me one reason to work it out. Give me just one reason. Please.

Dear Happiness,

I miss you ... please come back to my life.

I'll find out the way to make it back someday.

She comes to me and says

" it's not so scary, you know...Dying, i mean."

But i'm scared.

Esimesed tulemused on igatahes teada. On üks inimene kes teab ... ja ta teab ka ainult sellepärast, et ma ei suutnud rohkem ta pisarates silmadesse vaadata ja öelda, et minuga on kõik korras.

Mis nüüd edasi ? Ootame tulemusi.

Koeviikko on kohe-kohe. Kuidas ma hakkama saan ?

Järgmisek neljapäevaks inglise keele eksamiks on mu selgeks vaja õppida ( grammatika lisaks ) 182 sõna pluss 46 fraasi. Korrutage mõlemad kahega, sest ma pean ennem soome keelse tõlke tõlkima eesti keelde, siis sõna soome keele eesti keelse tähendusega selgeks õppima ( pluss õigesti kirjutama) ja siis alles õpin inglise keeles kirjutama. Lucky me, don't you think. Fucking lucky me. Kuidas ma seda teen ? Kuidas ma jõuan? Mitte mingisugust huvi ei paku mulle selles kursuses läbi kukkumine, sest enku õpetaja ilmselgelt mind ei salli. Wopadii. What a wonderful life i have.

Liigutan ennast vist voodisse ja lämmatan padjaga ära.

Sweet dreams!

She's trying to make a move to stay alive.

Jooksen artide vahelt ja elan tablettide peal. What the fuck ? Homme saan LÕPLIKULT teada mis mu keha ( ja hinge) vaevab ... ma loodan. Olen juba ära harjunud selle mõttega, et mul võib-olla see kõige raskem haigus ja kinnitust ma sain sellele teadmisele täna hommikul jälle, aga as you know kõik on võimalik ja lootus sureb jah viimasena. Ma ei ütle ennem mitte midagi kui mu diagnoos pole paberi peal kirjas. Ehk sheerin seda teiega homme ehk mitte. Valmistuge hullemaks. : ) !

Tüütab küll ära juba see pidev jooksmine ühelt arstilt teisele, kooli ei jõua ja oh ei koeviikko on juba järgmine nädal. Kill me. Kuidas ma hakkama saan ? Mul ei ole endal õrna aimu ka hetkel. Keegi võiks kallistada, aga ma tean et mu ümber on inimesed kes hoolivad ja aitavad.

Hoidke mulle pöialt homme arsti juurde minnes. Ma vist kardan natuke ... natuke palju.

Ja meil on jälle üks ilusposs ringi liikumas. Fuck, eneseimetlejad.

I love this smile.

Jooksen artide vahelt. Loodetavasti homme lõppeb.

ÄRA PALUN COPY MIND!!!!

Hüvasti jätmata...

Sõnu polnud. Polnudki vaja.
Ka pilkudes helises pilge.
Lõime puruks koosoldud aja.
Ja kumbki ei korjanud kilde.

Sinkjas naeratus huulil, sa läksid.
Jäi hingeaur rippuma õhku.
Seda vaadates taipasin äkki,
kui õudselt külm on see õhtu

How does it feel to be different from me ?

Waste me. Rape me. Hate me.

Do it and do it

AGAIN.

I just don't

have any feelings in my heart.

I just don't feel pain

anymore.

Ma tegelikult leidsin midagi mille nimel edasi minna. Äkki mul oligi vaja mingit väikest muutust. Äkki mul oligi vaja tähelepanu. Äkki ma tahtsingi lihtsalt näha kes minust hoolib, sest viimasel ajal pole ma seda just palju näinud ega tundnud. Olen ma nyyd edev? Olen ma nyyd imelik? Hui. Minge perse. Meil köigil on vahest vaja tähelepanu. Ma ei räägi enesetapust .. oo ei.. see tiirleb mul endiselt peas. Ma ei vaja endiselt kedagi enda körvale. Eriti mitte mingeid möttetuid kahepalgelisi idioote, selliseid kes arvavad, et on nii fucking toredad ja perfektsed. Need kes yritavad köigi söbrad olla, aga välja kukkub vihkamine köigi poolt.
Inimesed, ma räägin ka seda mida teised on teinud, aga erinevalt teist ma rägin seda mis tösi on. Ja kui ma räägin teist paska, siis te ise olete seda teinud. See ei kuulu enam mulle. See pole minu probleem. Vöi mis ? Mina elan enda elu just nii nagu mina tahan ja TEEN seda mis mulle hea tundub. Miks ma peaksin olem akodus ja öppima? Miks mul ei tohiks olla söpru kellega väljas olla? Vöi miks minul ei peaks tore olema? Fuck it. Fuck you all.

Sa ytled, et ma olen muutunud. So what ? That's my life. Inimesed muutuvadki kullake. Kas mitte sina ei öelnud, et sa oled palju elu näinud? Öö.. su sönade ja tegude järgi seda kyll just palju välja ei paista. Fail dude, fail. Vöi, hei, pead sa töesti ERINEVAID läbusid elu nägemiseks. Tuplafail. Mulle meeldib olla see kes ma olen. Mulle meeldib see inimene kelleks ma kujunen hetkel, sest ma olen MINA. Totaalselt perfektselt MINA. Ja olen önnelik selleyle, et ma ei pyya olla keegi teine. Suck this bitch. Kui te naaatukene rohkem silmi avaksite siis te näeksite millest ma räägin. Saaksite aru, et tegelikult on mul öigus. Ja vöib-olla, lihtsalt vöib-olla löpetate nende totakate lugude rääkimise ära, löpetate selle kahepalgelisuse ja näitate kes te päriselt olete.

Just nimelt teie ja teie kitsarinnalisus on see miks ma ei taha Eesti tulla, miks ma ei taha teiega olla. On , jah, on Eestis PAAR inimest kelle juurde ma tahan tulla, kellega ma tahan rääkida ja olla, aha ausalt neid on töesti paar. Ma muide mötlesin yks hetk, et ma tulen tagasi Eesti, öpin seal edasi, aga you wish. Ma oleks teie elu lihtsalt pörguks teinud, sest ma paratamatult olen hakanud näkku ytlema oma arvamust. Niiet teie vöit. Vöi siis mitte ... sest järgmise aasta SUVE olen ma iga jumala päev seal ja te osad toredad inimesed saate mu suust kuulda mitu kröbedat söna. Muhaha. And one point gooooeeeeess to ... Birksu.

Päris ägedalt tuleb mul täna see seosusetu jutt, aga who cares? Ma ei kahetse mitte sittagi. Ma ei kahetse et ma olen selline nagu ma olen ja teate mis ? Ma ei kahetse enam seda, et minul on sitasti läinud, et olen haiget saanud, sest nagu ma olen varemgi öelnud - ma olen sellest tugevam, see köik on teinud mind selleks kes ma olen. Ja ma pean siinkohal köigile teile AITÄH ytlema, aga ma ei tee seda : D.

Igatahes ma jätkan enda OPO tundi TULEVIKU plaanidest. Läheks välismaale? Kuhugi kaugemale veel ... Öpiks veel inimesi tundma. Muide soomlased ja eestlased ON totaalselt erinevad iseloomult. Ha, ma vaatasin just seda paberit mis meil täita tuleb ja esimene kysimus on et mötle kaks sind huvitavat ala mida sa tahaksid tulevikus teha. KUS KURADI PERSEST MA SEDA TEADMA PEAKSIN ? Okei, ma tean - öpetaja, psyholoog ( ma oleks sitaks hea psyholoog, kas te ei arva ? ), tahaks teha oma firma, olla lasteaia kasvataja vöi juuksur. Jah, te saite öigesti aru - ma ei tea ENAM kes ma tahaksin olla. Miks ma peaksingi seda teadma? Ma tahan olla önnelik ja ma tahan surra önnelikult, yksköik mis viisil ma seda siis teen. Ma tahan olla keegi, kes teeb teiste päeva paremaks. Mis ma siis kirjutan sinna ? Mis ma siis peaksin sinna kirjutama ? Olen erinev ja kirjutan midagi utoopilist vöi lähen vooluga kaasa ja kirjutan ameti ? Raske valik .. raske valik.

Muide ma lähen täna köndima ja myyn kaarde, et see raha hiljem Pakistani läheks. Kas ma pole mitte hea ? Kas ma siis ei too inimestele röömu? Teatud inimestele muidugi. Kas teile jäi mulje, et ma vihkan köiki inimesi ? Wrong. Ma armastan oma söpru ja vaenlasi ning hoian neid enda lähedal. Punkt. Vähemalt mul on vaenlasi. And point goes toooo.... Birksu.

GAME OVER !

I hate myself.

MU PISARAD SAID OTSA! ; (

My life fell apart in my hands, and i've got the scars to prove it.

Yes, i've got the scars in everywhere.

It's not the first time you know, but they're getting deeper.

Yes they're getting deeper.

Pull it together .

C'mon pull it together.

Tell me who understands you ? You. You understand me.

Tears fill my eyes and I don't deserve this.

Got your picture in my hand,

saying " if you see this boy,

can you tell him where I am . "

Ma lihtsalt tunnen kuidas mul iga päevaga läheb raskemaks. Tunnen kuidas ma aina rohkem väsin. Ma ei tea mida teha. Ühel hetkel ma võin naerda südamest ja teisel hetkel ma lihtsalt lihtsalt nutan südamest. Ma ei õpi. Ma ei kuula. Mind ei huvita. Ei huvita mitte miski. Ma isegi, isegi ei mõtle oma tulevikule. Mul on ükskõik kas ma saan seda mida ma olen koguaeg tahnud või mitte. Kas keegi, ükskõik kes terves selles suures universumis saab mind aidata ? Tegelikult saab küll, aga ta on ainus kes mind paneb veel sitemini tundma. Miks mina? Kui palju ma olen seda viimasel ajal küsinud endalt. Miks? Ma ei saa enam midagi teha. Ma olen kõik ära teinud mis ma saan ja mind ei huvita mida teie ütlete. Igale probleemile on lahendus - EI. Või noh kuidas võtta ... Lahendus on, aga kui seda lahendust ei saa kasutada ? Böö. Mu mõtted ja tunded jooksevad ringis. Ränk. Väga ränk. Ausalt. Jah, ma pole tegelikult kunagi olnud eriline allaandja, aga seekord ma tõesti ei jõua. Kaua veel ? Iga fucking neetud hommik ma küsin endalt seda küsimust. KAUA VEEL ? Ja ma loodan, et mitte enam väga kaua ...

If you loved me, why did you hurt me?

You're the one who broke my heart, you're the one

who made me cry, you're the reason my world fell apart,

jet I'm still in love with you

and I don't know why.

Olge oma soovidega äärmiselt ettevaatlikud. Need PÄRISELT täituvad. Ärge kujutage endale ühte situatsiooni uuesti ja uuesti ette, sest see võibki täpselt nii juhtuda. Mina igatahes ei julge enam nii teha. Kes teab mis kõik veel juhtuda võib. Ma keerasin jälle kõik .. eem .. persse.

MIS MUL VIGA ON ????

Miks ma armastan teda? Maailmas on tohutult poisse keda ma võiksin armastada, aga ei. Ei, ma armastan just nimelt seda poissi kes mulle haiget teeb. Veel ja veel ja veel. MIKS MA TALLE ÜLDSE VÕIMALUSI ANNAN ? Ta on juba fucking piisavalt tõestanud, et ta ei vääri seda. Ta isegi mitte ei pinguta. Võtab siis kui tahab ... ja kuidas tahab. Vittu, ta lihtsalt keerab kõik peapeale. Muideks ma olen ÕNNELIK kui ma temaga koos olen, kasvõi natukene. Ma unustan kõik mured ja kõik muu. Kas pole vähe imelik ? Kas ma pole üldse üleüldiselt vähe imelik?

Ilmselgelt ei ole mul siin enam midagi teha. Kas keegi palun, palun laseks mulle kuuli pähe. Või näiteks õpetaksmind poomissõlme tegema. Või kurat küll, kas tasub neljandalt korruselt alla hüpata ... noh pea ees muidugi : D?

And I am here still waiting.

Even if you hands are shaking and your faith is broken. Even as the eyes are closing do it with a heart wide open.

Siin ma nüüd siis olen. Lyseo lukio uues ehituses, opo tunnis, ATK klassis. Vähe ei ole igav.. Mul on nii igav, et ma hakkasin oma elu üle järele mõtlema. Mõtlen, et mis võiks olla teisiti või mis olemata. Ma südames soovin iga päev, et ma poleks osasid inimesi elussees kohanud. Mõtlen, et kuidas ma saan olla nii loll ja igatühte usaldada. See pole õige. Kõik fucking inimesed pole head. Eks vigadest õpib ... selleks me neid ju teemegi. Samas jälle ma arvan, et ma olen tänu neile inimestele ääretult tugevamaks muutunud. Tugevaks igas mõttes- vaimselt ja füüsiliselt. Mulle meeldib olla see kes ma nüüd olen. Või noh, kes ma arvan ennast olevat. Ma ei ole ikka veel kindel, kes ma täpselt olen või mida ma elult tahan. Natuke aega tagasi teadsin ma seda täpselt. Mul olid kõik plaanid valmis ja ma teadsin täpselt KES MA OLEN. Mu usk endasse kaob. Miski lihtsalt imeb mu tühaks kõigest. Elutahtest, inspiratsioonist, motivatsioonist ... kõigest mida mul on vaja. ma võin ausalt öelda, et ma lõpuks ledsin selle viisi kuidas mina tahan surra. Või noh endalt elu võtta. Ega kui aus olla, pole ma iial arvanud, et ma väga kaua elan, nii 25 aastat maksimum. Mille jaoks ? Mille jaoks me elame ? Et surres öelda " ma olen midagi teinud, mul on laps, mul on armastus ja mul kõigest hoolimata on kuradi hea elu olnud" fuck it. Mina ei ela sellejaoks. Ma ei ela teiste jaoks ja mina ei ela selleks, et last saada. Isegi kui ma tahaks teda saada, siis kahjuks läks minu võimalus mööda. Tõsi mina endale elu ei andnud ja minul pole ka õigust seda võtta, aga HALLOO, kas ma palusin endale elu anda ? No ei. On küll jah fucking tore olnud, aga mulle aitab. Ma tahan ära minna nüüd. Mul ei ole midagi juhtunud ... no vähemalt mitte midagi uut. Kõik läheb sama rida pidi edasi. Kõik on OK , ma lihtsalt tahan nüüd rongilt maha astuda. Ja mul on kahju, kui keegi kes minust hoolib loeb seda, ega sa ei saagi midagi teha. Sa ei saa enam muuta seda mis on olnud ja sa ei saa panna mind arvama teisiti. Ma ei ütle, et ma nüüd peale selle teksti kirjutamist lähen vesitorni juurde, ronin sealt üles ja hüppan alla. Ei. Peale selle teksti kirjutamist ma lähen linna, joon kohvi, õpin ja mõtlen kui fucking tore asi on ELU. Siis ma lähen tagasi kooli ja olen soome keele tunnis, mis on ütlemata igav tund, aga hei, inimesed peavadkusagilt raha saama ja kusgilt pean mina ju hariduse saama. Ma ei lähe vesitorni juurde mitte täna ja ehk ei lähe ma sinna homme ka. Võib-olla ei lähe ma sinna nädala ega kuu aja pärast ka ning ehk isegi mitte aasta pärast, aga ühel hetkel mu tee viib mind sinna. Ja siis ma lasen endal vabalt LENNATA.

WHO I AM ??

Happy birthday to you !

Steven.

Kust ma nüüd alustama peaksin ? Algusest. Soovitavalt algusest. Okei, here we go ...

Sa saad minust aru. Minu põhimõtetest. Saad aru, miks ma just nii mõtlen, sest sa ISE mõtled täpselt sama moodi ... Kuigi ma tean, et minus on päris palju asju mida sa ei mõista ja millele sa vist iial normaalset põhjendust ei leia. Ma imetsan siiani, kuidas ma sinuga nii kiiresti jutule sain. Kuidas ma kusagilt metsaseest leidsin inimese, kes minust aru saab. See on midagi uut minu jaoks.

Sa olid mul alati olemas. Olid? Oled! Oled siiani .. ma loodan. Sa aitad alati, isegi siis kui see ääretult pointless mure on : ) . Ma ei saa vist kahe käe sõrmedel kokku lugeda neid kordi kui s amind aitand oled või kui palju lahendusi sa välja oled pakkunud. Ja tead mis kõige tähtsam ? Sa usud minusse. Sa suudad mu vingumist kuulata TUNDIDE kaupa ja ikka naeratad ja ütled midagi sellist mis lihtsalt sunnib mind naeratama.

Ma olen rohkem kui 100% kindel, et on tohutult palju inimesi kes sind respekteerivad... See oleks lihtsalt loogiline. Sa teed nii palju, vähese ajaga. Tegelikult pole vist midagi millega sa hakkama ei saaks.

Sa oled vist (?) ainuke inimene ( koos minuga ) kellele Kala(d) ei meeldi. Vähemalt oled sa ainus kes selle on välja öelnud. Okei, mitte otseselt, aga kaudselt küll :) !

Mul on super hüper hea meel, et ma sinuga tuttavaks sain. Sa tähendad palju ja oled mu südames, aga seda sa tead juba nagunii ise ka. Sa oled oluline ja kallis.

Ma ehitasin enda ümber seina. Mitte selleks, et kedagi eemale tõugata vaid selleks, et näha kes hoolib minust piisavalt, et üle ronida ja tundub, et sulle polnud see just eriti keeruline ülesanne.

Memory is a way of holding on to the things you love, the things you are and the things you never want to lose. Selle lause võid sa võtta täpselt nii moodi nagu sulle ise kõige parem tundub. Kuigi ma usun, et sa saad sellest aru täpselt nii nagu mina .. ma vähemalt loodan.

Ja kõige lõpuks, kõige tähtsam asi mille pärast ma üldse kirjutan :

PALJU ÕNNE SÜNNIPÄEVAKS KALLIS STEVEN !

Pea maha korralik sünnipäevapidu ja kes teab, äkki ... äkki on kõik võimalik :) .

PS! Ma ei ole isegi mitte kindel, et sa seda näed, aga kui mitte täna, siis mingil ajal kindlasti :) !

Save me. I'm lost.

You were what I wanted, but it never seemed like you wanted me, so I guess because of that, I stopped wanting you.

Ma tahtsin lihtsalt koguaeg, et sa tunneksid nii, nagu mina arvasin et sa tundma peaksid. Tahtsin sind armastada ja rääkida sulle tõtt, sest ma arvasin koguaeg , et sa väärid seda või hoolida sinust mis sest, et sa seda kõike mulle vastu ei andnud, aga ma siiski arvasin, et sa väärid seda. Andsin sulle kõike seda mida SA ise palusid, et ma sulle annaks. Sa ise palusid mul ennast armasata. No, ma ei saa enam sulle anda mitte midagi, sest ma olen kõik juba ära andnud. Ma ei saa sind rohkem armastada, kui ma praegu armastan. Ma ei saa su heaks enam mitte midagi teha. Ma annan alla. Mitte miski pole sinu jaoks piisavalt hea ... nii kaua kui sa lõpuks saad aru mille sa kaotasid ... ja kellele sa selle loovutasid.

Ma sulan su naeratusest. Sa teed mu tuju alati paremaks, kui sa mulle naeratades vastu tuled ja veelrohkem kui sa juttu räägid minuga. Jälle üks inimene rohkem, kes viitsib mu arusaamatut mula kuulata. Muideks sa oled esimene inimene, kes ütles, et " ma saan sinust aru " . Sinuga tuleb mul alati meelde see ütlus : KUI SULLE SULGEB UKS, SIIS KUSAGIL AVANEB AKEN. Sina oled minu aken : ) !

You're fucking lame.

Aga sina ei tule mulle ütlema, et ma ei suuda. Suudan küll ja kuidas veel. Tegelikult kui ma päris aus olen on sinust üle saamine iga päevaga aina lihtsam. Sa annad mulle IGA päev aina rohkem põhjust sind vihata. Ma ei looda enam midagi. Ma ei usu enam midagi, ega kedagi. Mille jaoks ? Persse sina ja kõik muud ka.

Aitäh sulle kes sa oled koguaeg mu kõrval olnud. Aitäh, et sa panid mind uskuma et ma jõuan. Aitäh, et sa mõtlesid minuga erinevaid enesatapu viise välja. Mõned neist on ikka eriti lamedad. No, hei, ma võin auto ette hüpata, aga pudeliga pähe ? No, thank you. Ma ei suuda iegi mitte poomissõlme teha. Ja noh ma otsustasin seda ka et seal silla pealt ei taha ma rongi ette hüpata või siis lennata, sest see rong sõidab sealt linnast läbi mega aeglaselt. Ma arvan et ma ei taha tunda väga suur ja kauaaegset valu. Ja aitäh veel sulle selle eest sa minust hoolid ja aitäh, et sa ... et sa OLEMAS oled isegi siis kui mind enam pole.

Mu ebaõnn ei taha ka kuidagi lõppeada. Kaks päeva tagasi kukkusin vette. Oli küll tore viis kilomeetrit märjana öösel kella kahe ajal koju kõndida. Muideks kes kurat minuga kaasas kõndis ?? Ilmselgelt ei ole ma võimaline seda mäletama. Kuna ma kukkusin puusaga silla vastu väga valusasti, siis ei ole ma JÄLLE võimeline kõndima. Hurra. Kolm päeva tagasi, kukkusin ma ... üllatus, üllatus.. vetsupotti. Ilmselgelt suudan seda ainult mina . Kooli võiks ka mõni päev jõuda. Kainena. Ööäh. Persse.

Ma tean küll, et kõik on minus endal kinni. Samas jälle, kas ikka on?

Ma tahan tehan keerata endale ühe savu ... kui mul ainult oleks millest seda keerata. Tõmmata seda justnimelt küünlavalgel. See pehme maitse mis tuleb. See mõttetühi tunne. Lihtsalt selline vaba tunne. Jaa, teeks küll ühe praegu.

Ma olin vist ise ka kunagi ülipositiivne ja ja optimistlik. Fuck it. Ma ei tahagi olla selline, sest nii tunub kõik aboluutselt kõik võimalik, kuigi see pole tõsi. Ma olen realist. Ma olen piisavalt haiget saanud oma unistustega mis on purunenud ja ma olen piisavalt inimesi kaotand, kes mulle palju tähendavad. Ma ei tahagi enam ülioptimist olla ja ma ei tahagi enadale enam unistusi ja ma tahan lihtsalt vooluga kaasa minna, eks näis mis SAATUSEL mulle veel anda on. Bring it on.

Jah ma olen kuradi keeruline inimene ja nii paljud ei saagi minust aru. Vahest ei saa ma ise ka endast aru. Ma võin olla siin ja seal täpselt samal ajal. Ma võin teha MIDA IGANES, kui mul tuju on. Näiteks loodetavasti saab tuleval reedel nalja. Loodetavasti jäävad inimeste suud lahti ja loodetavasi naerame palju. Ja ennekõike loodame, et see plaan täide läheb. See oleks the best day ever. Alright ... the best night ever. Ma tulen kuna ise tahan ja lähen just siis kui selleks on õige aeg. Mitte keegi ei saa muuta mu mõtteviisi ja mitte keegi ei pane mind tunda teistmoodi kui ma tunnen. Mitte keegi ei sunni mind tegema mitte midagi ja ma teen täpselt seda mina ma ISE tahan. Ja te enesekesksed, isekad ja üleüldiselt pilkude saatjad võiksite perse minna. God, how I hate it when you bitches look me like that.

Ma sain öösel sitaks armsa sõnumi. Ma tahtsin sulle öelda seda, et ega ma armastan sind ka ja ega ma sind ka enda südamest ära ei kustuta. Olen pahoillani, jos olen tehnyt jotain väärin. Tarvitsen sinua, koska ilman sinua olen puolikas. Rakastan sinua todella paljon ja pyydän anna minulle anteeksi. : (

I hope you never forget me.

My name is Birksu. I am seventeen years old.

It’s not that complicated.

I write because I am lonely because I don’t have anything to do with my hands, nothing to touch, to squeeze, to break.

I don’t care if you do or don’t, puffing smoke, la-la-la.

Do not even talk to me unless you really want to tell me everything.

I am interested in big things, in weight, in lightness, in secrets, in diaries, in beauty, don’t think I am a nice, kind, thing that’s only what you see and you aren’t ever here

My thoughts race even when I am getting fat, fuck y’all, fuck your self image issues and boring lives and you’re I wish I could be like that, write like that, why can’t you? You’ve got two hands, your brain probably hasn’t been fed nearly as many drugs

You’re still young, stop making excuses, not interested, pick me up, drive me anywhere, let me sleep in your bed, bring me to a party and i’ll get drunk enough to actually answer questions with lies and then i’ll hit on someone beautfiul because I am weak because some lines can be so straight, so exact, so cute, it’s just a line but it’s such a beautiful line, i want to make it mine.

And so it goes on, time passes, people talk shit, I just do nothing, wait for something to happen, wear a watch, sleep too much, make everyone hate me, told you so, told you that you had me all wrong…